Menüü

AVASTA SAAREMAAD

Saaremaa, kuulus oma 854 kilomeetrise rannajoone ja imekaunite randade, tuulikute ja kadakate, kohalike iseäraliku huumori ja Ö tähe pärast. Ent Eesti suuremal saarel on lisaks kuulsaks lauldud saareromantikale nii palju enamat pakkuda!

Saarlasele meeldib rahu ja vaikus, ent melu armastame me samuti –
meil toimub siin alati midagi huvitavat!
Tutvu kindlasti Saaremaa põneva kultuuriprogrammiga.

Oleme Meri hotelliperega välja valinud 18 kohta Saare- ja Muhumaal, mida me kindlasti
külastada soovitame. Kohad, mida me ise, kohalikena, ikka ja jälle ise külastame ja imetleme. Loodame, et saad siit inspiratsiooni ja saame aidata Sul muuta enda Saaremaa puhkus veelgi elamusterohkeks ja meeldejäävaks!

KURESSAARE PIISKOPILINNUS

Koht, mis peaks kindlasti olema iga Saaremaa külastaja nimekirjas, eriti aga Hotell Meri külalise omas, sest loss asub meist vaid paariminutilise jalutuskäigu kaugusel. Kuressaare linnus-kindlus on Eesti üks huvitavamaid ja paremini säilinud kindlusrajatisi. Kindlusest on kujunenud 14.-19.sajandi ehituste käigus Põhja-Euroopa üks tähelepanuväärsemaid ehitisi, see on ühtlasi ka ainuke ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltikumis. Täna tegutseb linnuses ajaloomuuseum, kus on avastamisrõõmu nii suurtele kui väikestele.

KAALI KRAATER

Juba sellepärast, et Kaali kraater on Euroopas esimesena avastatud meteoriidikraater, olles sealjuures ka Euroopa noorim suur meteoriidikraater. Kraater on 110-meetrise läbimõõduga ning suurimaks sügavuseks on mõõdetud 16 meetrit. Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg on 7500-7600 aastat tagasi.

PS. Vanaemade uskumuse järgi on tegu nii maagilise paigaga, et kui ümber kraatri ring peale jalutada, saadab Sind õnn! Võib täiesti tõsi olla, sest kõik abielupaarid, keda me teame ja kes selle käsikäes jalutanud on, on siiani koos ja õnnelikud!

SÕRVE TULETORN

Kui juba Saaremaal, siis tasub ju saare lõunapoolseimas ja Eesti edelapoolseimas tipus ära käia, kas pole? Sõrve tuletorn asub Sõrve poolsaarel, olles läänemaa kõrgeim tuletorn, kõrgusega 53 meetrit merepinnast. Need vaated poolsaare tipust, need vaated tuletorni tipust… samme ja ronimist igati väärt.

ANGLA TUULIKUMÄGI

..sest Saaremaa ja tuulik lihtsalt käivad kokku! Kas teadsid, et 19. sajandi lõpul oli Saaremaal umbes 1270 tuulikut? Just nii, sest igal tublil saarlasest talupidajal oli oma tuuleveski. Angla tuulikud on Eestis üks paremini säilinud tuulikutegruppe, kus ainsana Saaremaal on võimalik oma ilme säilitanud tuulikumäega tutvuda. Viiest veskist neli on tüüpilised Saaremaa pukktuulikud, ehitatud möödunud sajandi alguses. Hollanditüüpi veski on püstitatud 1927. aastal. Tuulikumäel asub kohalikku rahvakultuuri tutvustav muuseum, kohvik, suveniiripood ja peosaal.

PANGA PANK

Panga pank ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjaranniku läänepoolsemas osas, olles terve saare pks olulisemaid looduslikke vaatamisväärsusi. Pank on 2,5 km laiune ning kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest – 21,3 meetrit. Panga panga teeb eriliseks asjaolu, et see kerkib “müürina” otse rannalt, mis on hästi vaadeldav rannalt. Meile meeldivad aga sealt avanevad imekaunid vaated merele ning üsna loomulikult on Panga pank on üks me lemmikuid päikseloojangute vaatlemise kohti.

Huvitav teada: Panga pank on looduslik pühapaik. Rahvajutud räägivad, et sealt iga aasta üks inimene või loom merejumalale või näkile ohvriks alla tõugatud, et veevalitseja muid inimesi õnnetuse eest hoiaks.

NINASE PANK

Jah, Panga pank ei ole kaugeltki ainus Saaremaa põhjarannikul! Ninase pank ehk Tagaranna pank on Tagaranna poolsaare põhjatipus asuv pank. Pank on umbes 1 km pikkune, suurim kõrgus on 5 meetrit.

Põnev teada: Pangalt võib leida nii mere poolt auklikuks uuristatud (ja õnnetoovaid!) kive kui ka aastatuhandeid tagasi kividesse ladestunudfossiilide jälgi. Pangal asub reisiparvlaev “Estonia” hukule pühendatud mälestusmärk Ninase loodusvaatlustorn, kust avanevad imelised vaated loodusele.

OHESAARE PANK JA TUULIK

Sõrve poolsaare läänekaldal paiknev Ohessaare pank on umbes 500 meetrit pikk ja kuni 4 meetrit kõrge lubjakividest koosnev pangajärsak. Palju kuulsust on see pank kogunud sinna inimeste poolt püstitatud kivitornidega. Panka külastavad inimesed armastavad rannas lebavatest lapikutest kividest püstitada torne. Ohesaare tuuliku juures asub imearmas suvekohvik, kus saad nautida joogi-koogi kõrvale ilusaid vaateid.

Hea teada: Ohessaare panga kivimite vahelt tilkunud veel pidi tervistav mõju olema

ODALÄTSI ALLIKAD

Metsastunud luidete ja palumänniku keskel asuvate Odalätsi allikate ümber kulgeb 400 meetri pikkune loodusrada, mis algab Kihelkonna-Pidula maantee äärsest parklast.

Hea teada: Kui pesta allika veega nägu ja käsi ning seda isegi juua, siis püsid igavesti noorena.

KOIGI RABA

Kui tunned, et tahad natuke matkata, siis sea suund Koigi raba poole! Koigi raba on Saaremaa suurim raba, mille keskel asub Pikkjärv. Mõnus 4,8 kilomeetrine matkarada kulgeb läbi soo ümber järve, kus on võimalik jälgida soo erinevaid arengujärke. Raja ääres on 9 meetrine vaatetorn, kust avaneb imeilus vaade kogu soole. Pikkjärve ääres asub ka vaateplatvorm, kust avaneb jalga puhates imeline vaade soole ja järvele.

Põnev teada: Koigi järv tekkinud vanarahva arvates kohale, kus Kareda ja Koigi mõisahärra tülitsesid, ning järve põhjas olevat terve mõis.

KARUJÄRV

Jah, meil ei ole siin vaid mererannad! Karujärv oma mõnusa on oma mõnusa liivaranna ja -põhjaga suvitajate üks puhkajate meelispaiku. Karujärv on Saaremaa vanim järv, ligi 8000 aastat vana looduskaitse all oleva järve pindala on umbes 330 ha ja suurim sügavus 6 meetrit.

Põnev teada: Rahvamuistendi järgi saanud Karujärv oma nime sellest, et sellel kohal tülitsenud 7 karu. Nende lahutamiseks lasknud Jumal nii kõvasti vihma sadada, et tekkinud järv. Karud läinud ära, igaüks ise suunas, mistõttu järv on 7-sopiline.

ASVA VIIKINGIKÜLA

Ikka seepärast, et saarlased on viikingid! Saaremaa viikingid on end sisse seadnud põlisesse viikingite kantsi Asva muinaslinnuse veerel, kus on maid haritud ja sõdu peetud juba pronksiajast saati. Asva Viikingikülas jagub rohkelt tegevusi igas vanuses külastajale nii seikluspargis, linnuses kui looma- ja linnupargis.

KÜÜLIKUKÜLA

Neile, kes satuvad Sõrve poolsaarele, on see kindlasti kohustuslik peatumiskoht – Laadla külas tegutseb loomapark Küülikuküla, kus tegemist ei ole kuidagi päris tavalise loomapargiga, vaid hoopiski külaga, mille elanikud on loomad ja linnud.

OTI MÕIS

Mõisasid on Saaremaal mitmeid, üks kaunim, kui teine, ent Oti mõisa tasub külastada juba seepärast, et see on Saaremaa vanim mõis – veidi eklektilise ilmega esinduslik Oti mõisa peahoone ühekorruseline keldriga põhiosa on ehitatud ilmselt 18. sajandil. Oti mõisal on väga suur ajalooline ja kultuuriline väärtus. Oti mõis oli Pöide majandusliku ja kultuurilise elu süda.

VILSANDI RAHVUSPARK 

Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul. Rahvuspargi eellaseks on 1910. a. moodustatud Vaika loodusreservaat, mis on ühtlasi ka Baltimaade vanim kaitseala. Vilsandi rahvuspark on Ramsari ala, Natura ala ning Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala suurim tuumala. Vilsandi rahvuspargi rikkalikku loodust on jälgitud ja uuritud üle saja aasta.

KIIPSAARE TULETORN

Kiipsaare tuletorn on tuntud ka kui Saaremaa Pisa Torn, kuna tugevate tormituulte ja lainete mõjul vajus järsul rannikul asuv tuletorn aastaid tagasi viltu. Kiipsaare tuletorn valmis 1933. aastal ja see on 26 meetri kõrgune. Algselt ehitati torn ligikaudu 100 meetri kaugusele rannast, kuid tänapäeval paikneb see rannajoone muutumise tõttu meres.

Pane tähele: Kuna tuletorn asub Vilsandi Rahvuspargi territooriumil, pääseb sinna ainult jalgsi – teekond parklast majakani on umbes 5 km.

MUHU JAANALINNUFARM

Kui hakkad tagasi mandrile sõitma, põika kindlasti läbi ka Muhu Jaanalinnufarmist, sest sealne pakub elevust nii suurtele kui väikestele. Lisaks jaanalindudele on loomapark koduks ka sebradele, emudele, alpakadele, ponidele, jänestele ja paljudele teistele karvastele ja sulelistele. Loomi saab lähemalt uurida, õppida nende kohta põnevaid fakte ning mõningaid ka paitada ja käe pealt sööta.

KOGUVA KÜLA

Piltilus, justkui filmitseeni küla Muhu saarel, mida samuti külastada soovitame. Asustust Koguvas tõendavad juba kiviaegsed kalmed küla lähedal. Kirjalike allikate järgi saab Koguva küla ajalugu jälgida 1532. aastast, mil Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg läänistas siinse talurahva vanemale Hanskele kahe ja poole adramaa suuruse vabatalu.Koguva küla hooned koos kiviaedadega on arhitektuurimälestisena kaitse all. Hoonestuse mitmekesisuse kõrval muudab Koguva kordumatuks külaansambli terviklikkus looklevate ja ristuvate külatänavate ning neid ümbritsevate kuni pooleteise meetri kõrguste kiviaedadega. Kivid kiviaedade tarvis on kogutud põldudelt, mis siin on ühed kivisemad Eestis. Täna asub Koguvas Muhu Muuseum

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. LISAINFO NÕUSTUN